Tallinna Ülikooli Üliõpilasesindus

Nõustamiskeskusest saab abi iga mure korral

Vaimse tervise kuu ja järgmisel nädalal aset leidva nõustamiskeskuse nädala raames suhtlesime üliõpilasteenuste peaspetsialisti ja karjäärinõustaja Kadri Pakastega, kes valgustab natuke lähemalt ÜNK-i tööd ja panust üliõpilaste elu ning tervise edendamisse.


Nõustaja sõnul on nõustamiskeskuse laiem eesmärk toetada üliõpilasi vaimse tervise, karjääri või erivajadusest tulenevate probleemide korral selliselt, et õpingud saaksid edukalt lõpule viidud. Pakaste toob välja ÜNK-is töötavad erinevad spetsialistid- psühholoogid, karjäärinõustaja ning erivajadusega üliõpilaste nõustaja. Pakutavad tugiteenused hõlmavad endas individuaalset nõustamist, tugigruppide kohtumisi, seminare ja erinevaid teavitus- ja ennetustegevusi.

“Psühholoogid ja karjäärinõustaja toetavad üliõpilasi läbi nõustamisprotsessi, erivajadusega üliõpilaste nõustaja aitab koostöös üliõpilasega määrata ka vajalikke kohandusi õppeks ning rääkida need läbi vastavat ainet õpetava õppejõuga. Siinkohal on oluline mainida, et meie psühholoogid ei vii läbi teraapiaid ega määra diagnoose,” rääkis nõustaja.

 

Nõustamiskeskuse vajalikkusest

Pakaste sõnul peegeldub ühiskonnas toimuv selgelt ka ülikooli keskkonda ning kahjuks on vaimse tervise probleeme aina enam. “Näeme igapäevaselt, et eksamiärevuse ja südamevalu kõrval on koha sisse võtnud erinevad diagnoositud vaimse tervise häired, mille puhul meie psühholoogid saavad toetada toimetulekut,” rääkis nõustaja.

 Samuti on oluline nõustaja arvates arvestada erivajadustega ning vajadusel õpinguid tudengile vastavaks kohandada. Lisaks toetab karjäärinõustaja kandidaate, üliõpilasi ja vilistlasi nende karjäärivalikutel arvestades individuaalseid eripärasid. “Hariduse omandamine on üks osa karjääri kujundamise protsessist ja teadlikud valikud viivad edukalt eesmärgini,” rääkis Pakaste.

 

Edulugu

 Kadri Pakastel meenub üks tudeng, keda ootas ees esimene töövestlus, mis tekitas temas väga suurt ärevust. Koos kohtuti kolmel korral ja mängiti töövestluse situatsiooni läbi, et tõsta üliõpilase enesekindlust ja lihvida vastuseid. “Kohe pärast vestlust andis ta mulle teada, et ta tundis end vestlusel hästi ja see kogemus oli nii palju positiivne, et isegi, kui ta tööle ei saa, on ta endaga rahul. Nädal hiljem andis ta teada, et talle tehti sealt tööpakkumine. Kui ta end siin ära tunneb, siis tervitused! Minu jaoks oli see selge töövõit,” tunnistas naine.

Vaimse tervise kuu 

 Oktoober on teadagi vaimse tervise kuu. Pakaste tõdeb, et vaimne tervis on üks osa kogu tervisest ja tervis on meie vundament ning kui sealt on midagi paigast ära, veab ka kõik muu viltu. “Vaimse tervise kuu tähistamine on oluline teadlikkuse tõstmine eesmärgil, et vaimse tervise probleemid on olemas, need ei ole niisama “paha tuju” või “pabistamine”. Nendega tuleb tegeleda samamoodi nagu kehaliste tervisehädadega. Ehk ärgitab see nii mõndagi kodust välja minema ja professionaalset abi otsima, sest abi on olemas,” rääkis nõustaja.

 Lisaks usub naine, et teadlikkuse tõstmine suurendab teistega arvestamist ka nendes inimestes, kes ise vaimse tervise muredega kokku ei ole pidanud puutuma.

 

Erivajadustega tudengite nõustamine

 Nagu eelnevalt juba mainitud, on nõustamiskeskusest võimalik abi leida ka erivajadustega tudengitel, kellel on nõustaja Kai Rannastu sõnul võimalik saada õppimise lihtsustamiseks erinevaid kohandusi. Erivajadus võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. Näiteks võib üheks kohanduseks olla tähtaegade pikendamine, mis aitaks tudengil paremini oma koolitöödega toime tulla. Kohanduste rakendamiseks peavad nii nõustamiskeskus kui ka tudeng instituudiga aktiivselt suhtlema ning koostööd tegema. 

Erivajadusega tudengile mõeldud nõustamisele tulekuks peab olemas olema ametlik alus, näiteks töövõime vähenemise, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti või eriarsti tõend. 

 

Nõustamiskeskuse nädal

 Pärast vahenädalat toimub suur nõustamiskeskuse nädal, mille eesmärgiks on tõsta nii üliõpilaste kui ka ülikooli töötajate teadlikkust erivajaduste, vaimse tervise ja karjääri teemadel. Pakaste sõnul on külla oodata erinevate puude liitude esindajad, kellega korraldatakse matkemänge, kus erivajaduseta inimesed saavad proovida kui lihtne või keeruline on toimetada ülikooli keskkonnas erivajadusega. Lisaks sellele viib oma vaimse tervise töötuba läbi Peaasi ning Karjäärimessil osalevad mitmed tööandjad, kelle järelkasvuks võiksid olla TLÜ erialade üliõpilased. See on hea võimalus luua tutvusi oma tulevase praktikabaasi või tööandjaga. 

Pakaste tõdeb, et nad on märganud, et üliõpilastes tekitab ärevust kirjalike tööde tegemine, on see siis õpingute alguses, keskel või lõputöö tarbeks. “Siin tuleb appi Akadeemiline Raamatukogu, kes pakub meie nõustamiskeskuse nädala raames toetavaid ja praktilisi seminare, kus käsitletakse nii info otsimise kui ka viitamise teemasid – sobilik nii alustavale kui ka lõpetavale üliõpilasele,” rääkis nõustaja.