Õppekorralduse eeskirja § 21 lg 9 sätestab: ,,Loengutest osavõtt ei ole eksamile või arvestusele lubamise tingimus ega hinde kujunemise alus. Seminaridest/praktikumidest osavõtu kohustuse määratleb õppejõud kursuseprogrammis.”, seega loengutest osavõtt ei ole kohustuslik.

Erialane inglise keel jaguneb bakalaureuseõppes kaheks tasemeks: 

• Erialane inglise keel I – vastab Euroopa raamdokumendi B2 tasemele, ainekursuse deklareerimise eelduseks on keeleoskus vähemalt B1.2 tasemel.
• Erialane inglise keel II – vastab C1.1 tasemele, deklareerimise eelduseks on vähemalt B2.2 tasemel keeleoskus.

Magistritasemel lisandub valikusse akadeemiline inglise keel, mis vastab C1.2 tasemele ja deklareerimise eeldus on keeleoskus vähemalt C1.1 tasemel.

Kõik esmakursuslased peavad sügissemestri eelnädalal läbima inglise keele paigutustesti. Paigutustesti läbimine on kohustuslik ja selle tulemusena selgub, millise eelmainitutest erialase inglise keele kursustest peab üliõpilane läbima. 

Kui said paigutustesti tulemuseks erialane inglise keel I, erialane inglise keel II või akadeemiline inglise keel, siis deklareeri õppekava nominaaljaotuses märgitud semestril vastav aine.

Kui said paigutustesti vastuseks, et peaksid alustama õpinguid mõnel muul tasemel nt A2, B1.1 vms, siis pead enne, kui saad õppekavas kohustusliku keeleõppe aine deklareerida, end täiendama. Vali ASIO pealehelt „Ainekalendrid“ ja trüki otsingusse nt „inglise keel B1“. Süsteem annab mitu vastet, vajuta „LCE“ koodiga õige taseme aine peal. Avaneb kalendervaade, kus näed kõiki antud tasemele vastavaid ainerühmasid. Vajutades kalendrivaates konkreetse rühma peale, avaneb aken, kust näed rühma kõikide loengute toimumise aegu terve semestri jooksul. Kui oled sobiva rühma leidnud, siis deklareeri aine ÕISis. 

NB! Jälgi, et valiksid sama õppejõu, kes oli ASIOs sulle sobiva rühma juures kirjas.

Lisainfot võõrkeeleõppe kohta saad SIIT ja oma õppenõustajalt.

Vabaainena võid läbida sama õppetaseme aineid, mis ei ole piiratud eeldusainetega. 

Sama õppeaste tähendab, et bakalaureuseõppes õppiv üliõpilane võib valida vabaaineks vaid aineid, mille ainekoodi esimene number on 6, magistrant aineid, mille esimene number on 7, ning doktoritaseme aineid tähistab number 8 ainekoodi esimese numbrina.

Seda, kas aine on piiratud eeldusainega, näed ainekaardilt, mis on leitav ÕISist. Kõige lihtsam viis ainekaardi leidmiseks on trükkida ÕISi pealehel otsingu aknasse aine nimi või kood. 

Kahjuks puudub ülikoolil hetkel mugav instituutide ülene süsteem, kus oleks selgelt näha loetelu kõigist konkreetsel semestril toimuvatest ainetest. Hetkel tuleb paraku vastava info kogumiseks kasutada ASIOt.

Erialasid Lõimiv Uuendus ehk ELU on uutmoodi õppeaine, mille käigus lahendatakse meeskonnatööna elulisi probleeme ja mille läbimine on enamikele TLÜ tudengitele kohustuslik. 

Iga ELU projekt on nagu idufirma, kus kohtuvad osalejate inspireerivad ideed, vastust otsiv probleem ning eesmärk see nutikalt lahendada. Otsides teaduspõhiste allikate kaudu päriselu probleemidele lahendusi, võib see viia ühistegevuseni väliste partneritega.

ELU ainega on seotud erisus: ainesse registreerimine toimub vaid ELU veebis ning kahes etapis. Esimeses etapis on üliõpilasel võimalus esitada motivatsioonikiri, et liituda endale meelepärase projektiga. Teises etapis on võimalik projektidega liituda ,,kes ees, see mees” põhimõttel ning liituda saab projektidega, kuhu jäi esimesest etapist vabu kohti. Täpsem info leitav: elu.tlu.ee. ÕISis ELUsse eraldi registreerimist ei toimu. Õppeaine koordinaatorid lisavad nimetatud aine teie õpingukavadesse pärast õpingukavade esitamise tähtaega. 

Üliõpilastel on ELU õppeaine õppekava nominaaljaotuses välja toodud, kuid ELU võib võtta ka mõnel teisel endale sobival semestril (eelistatuna peale bakalaureuse esimest aastat). Soovitame ainekursuse valikut mitte jätta õpingute viimasele semestrile, sest ELU kursuse 6 EAP maht nõuab üliõpilaselt suurt sisulist ja ajalist panustamist.

Kursuseprogrammidele pääseb kõige mugavamalt ligi, minnes ÕISis oma õpingukavasse (Minu õppeinfo -> Minu õpingukava) ning vajutades seal aine nime taga olevale majakese ikoonile.

Kohustuslikust seminarist puudumise vajadusest tuleb kindlasti enne õppejõudu (soovitavalt kirjalikult) teavitada ning uurida, kas ning kuidas oleks võimalik puudumist kompenseerida. Siinkohal on oluline silmas pidada, et õppekorralduse eeskirja alusel on õppejõul õigus kehtestada kursuseprogrammis nõuded, mis peavad olema täidetud eksamile pääsemiseks või arvestuse sooritamiseks ning õppejõul ei ole kohustust pakkuda individuaalseid lahendusi/asendusi nõuete täitmiseks. Kui kohustuslikus seminaris ei ole võimalik osaleda, on õppejõul õigus üliõpilast eksamile/arvestusele mitte lubada või lugeda tema eksam/arvestus mitte sooritatuks. 

Õppetöö käigus tehtavate otsuste vaidlustamist reguleerib Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja (ÕKE) 10. peatükk.

• ÕKE § 33 sätestab õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamise korra;
• ÕKE § 34 sätestab lõputöö või lõpueksamiga seonduvate otsuste vaidlustamise korra:
•  § 34 lõiked 1–7 reguleerivad lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hindamistulemuse või protseduuri vaidlustamist (v.a akadeemiliste tavade eiramisega seonduvad otsused);
• § 34 lõiked 8-14 reguleerivad lõpueksami või lõputööga seonduvalt ilmnenud akadeemiliste tavade eiramisega seonduvate otsuste vaidlustamist.

Olukorras, kus õppija leiab, et tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsus või toiming rikub tema õigusi, on õppijal õigus esitada otsuse teinud isikule või otsustuskogu esimehele vaie. Vastavalt ÕKE § 33 lõikele 1 pöördub õppija otsuse tegija või otsustuskogu esimehe poole ja vaidlustab otsuse 7 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Õppija kasutab ülikooliga ametlikus suhtluses TLÜ e-posti aadressi ning edastab kirjaliku (digi)allkirjastatud vaide otsuse tegijale. 

Otsuse vaidlustamisel tuleb vaides märkida:

1. otsuse tegija või otsustuskogu esimehe nimi, kellele vaie esitatakse;
2. vaidlustatava otsuse sisu (st millise sisuga otsust vaidlustatakse);
3. põhjendused (sh õiguslikud alused), miks vaidlustatav otsus rikub vaidlustaja õigusi;
4. vaide esitaja üheselt mõistetav taotlus (st punktides 2–3 esitatu alusel, mida vaidlustaja vaide esitamisega soovib saavutada).

Otsuse tegija vastab vaidele 12 päeva jooksul alates vaide esitamisest, esitades õppijale kirjaliku põhjendatud otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Juhul, kui otsuse tegijale esitatud vaie ei vasta eelpool nimetatud nõuetele, annab otsuse tegija õppijale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Näiteks olukorras, kus õppija leiab, et temale teatavaks tehtud ainekursuse eksamitulemus ei ole õigustatud, tuleb õppijal eksamitulemus 7 päeva jooksul talle tulemuse teatavaks tegemisest arvates otsuse tegijale, s.o ainekursuse õppejõule, vaidlustada. 

Selleks tuleb koostada üheselt arusaadav ja selgesõnaline vaie, milles õppija esitab mh põhjendused ja õiguslikud alused, miks tehtud otsus (hinne) rikub tema õigusi (nt milliseid eeskätt õppeaine kursuseprogrammis ja/või ÕKEs sätestatud nõudeid on õppejõud õppija eksamisoorituse hindamisel rikkunud) ja lisades selgelt väljendatud taotluse, mida õppija soovib vaide esitamisega saavutada (nt esitatud põhjendustest ja õiguslikest alustest lähtuvalt uue põhieksami sooritamise võimaldamine või põhieksami soorituse korduvhindamine).

Edasivaidlustamine

Vastavalt ÕKE § 33 lõikele 4 juhul, kui otsuse tegija jätab vaide rahuldamata, võib õppija esitada kirjaliku apellatsiooni 10 päeva jooksul alates vaideotsuse teatavaks tegemisest. Apellatsioon tuleb esitada asjaomase instituudi direktorile. Kui esmase vaideotsuse tegi instituudi direktor, tuleb apellatsioon esitada õppevaldkonna juhile, doktoriõppes teadusprorektorile. Kui esmane vaie esitati rektoraadi liikmele, tuleb apellatsioon esitada rektorile. Apellatsioonile vastatakse 30 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates. Apellatsiooni kohta tehtud otsus ülikoolis edasi vaidlustamisele ei kuulu.

Näiteks olukorras, kus õppejõud jätab oma otsusega õppija eksamitulemuse osas esitatud vaide rahuldamata, on õppijal õigus esitada õppejõu otsuse osas põhjendatud apellatsioon akadeemilise üksuse (s.o instituudi) direktorile, kes teeb nõuetekohaselt esitatud apellatsiooni kohta kirjaliku põhjendatud otsuse. 

Pane tähele!

• Vaideotsuse tegijal on õigus pikendada vaideotsuse tegemise tähtaega kuni 7 päeva võrra ning apellatsiooni kohta otsuse tegijal on õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni 30 päeva võrra, teavitades sellest vaide/apellatsiooni esitajat kirjalikult.
•  
• Juhul kui õppija esitab tema suhtes tehtud otsuse osas vaide/apellatsiooni pärast ÕKEs sätestatud vaidlustamise tähtaega, tagastab otsuse tegija vaide/apellatsiooni läbi vaatamata vaide/apellatsiooni esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu. Juhul kui vaidlustamise tähtaeg ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel vaidlustamise tähtpäevale järgneval tööpäeval.
•  
• Vaidemenetluse tulemusena vaidlusaluse asja uus läbivaatamine ei tähenda alati ja igal juhul õppija seisukohast varasemaga võrreldes positiivsemat tulemust. Näiteks olukorras, kus eksamitulemuse vaidlustamise tõttu algatatud vaidemenetluse tulemusena otsustatakse, et põhjendatud on õppija eksamisooritust teistkordselt hinnata, võib teistkordse hindamise tulemusena eksamitulemus nii tõusta, jääda samaks kui ka langeda.
•  
• Üldisest vaidlustamise korrast tulenevad teatavad erisused doktoriõpingutega seonduvate otsuste vaidlustamisel, mistõttu tuleb doktoriõppes õppijal tutvuda ja teada lisaks ka Tallinna Ülikooli doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskirjas sätestatud nõudeid. 

Tutvu otsuste vaidlustamise korraga Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirjas.

Tallinna Ülikool, Narva maantee 25, S-139 (Silva maja I korrus)

Telefon: +372 640 9129

E-post: isic@esindus.ee