{"id":10471,"date":"2026-04-29T23:19:14","date_gmt":"2026-04-29T20:19:14","guid":{"rendered":"https:\/\/esindus.ee\/?p=10471"},"modified":"2026-04-29T23:19:14","modified_gmt":"2026-04-29T20:19:14","slug":"eestlaste-twitteri-x-i-kasutajanimed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/esindus.ee\/en\/eestlaste-twitteri-x-i-kasutajanimed\/","title":{"rendered":"Eestlaste Twitteri (X-i) kasutajanimed"},"content":{"rendered":"","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tere!<\/p>\n<p>Olen Tallinna \u00dclikooli eesti filoloogia viimase kursuse tudeng Mia Lota Maasik ning uurin bakalaureuset\u00f6\u00f6 raames eestlaste Twitteri (X-i) kasutajanimesid. Minu eesm\u00e4rk on saada teada, millistest osadest Twitteri kasutajanimed Eestis peamiselt koosnevad, kas ja kuidas kasutatakse nimes suurt\u00e4hti ning kui palju esineb v\u00f5\u00f5rkeelte kasutust.<\/p>\n<p>Twitteri (X-i) kasutajanimi on nimi, mis on kirjas peale @-m\u00e4rki (@username), n\u00e4iteks @marimets, @peeter555, @Tore_Poiss. Kasutajanimi koosneb enamasti kahest osast \u2013 p\u00f5hiosast ja t\u00e4iendavast osast \u2013 ning see peab olema Twitteris ainulaadne ehk sama nimi ei saa mitmel kasutajal olla. P\u00f5hiosa paneb kasutajanimele aluse ja see on tavaliselt keeleline. Eeltoodud n\u00e4idetes on nimede p\u00f5hiosad marimets, peeter ja Tore Poiss. T\u00e4iendav osa lisatakse kasutajanimele siis, kui nime p\u00f5hiosa pole Twitteris unikaalne, aga seda<br \/>\nsoovitakse ikka kasutada. T\u00e4iendavaks osaks v\u00f5ivad olla numbrid, erim\u00e4rgid<br \/>\n(Twitteris ainult alakriips), t\u00e4hed, l\u00fchend, s\u00f5na. Eelnevates n\u00e4idetes on t\u00e4iendavad osad 555 ja alakriips (_).<\/p>\n<p>K\u00fcsitlusele vastamine v\u00f5tab aega kuni 5 minutit.<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[102],"tags":[129],"class_list":["post-10471","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kusitlused","tag-kusitlused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10471"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10471\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10472,"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10471\/revisions\/10472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/esindus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}